|
Sel teemal v?etakse suusatamises ?sna agarasti s?na. ?igemini saaks ?elda, et pigem r??gitakse rajast, selle seisust ja kuidas s?ita oli. Ka suusaportaali lumeinfos k?ib hea ning vajalik arutelu just rajaseisude kohta ja nii m?negi keskuse sissekannetest n?ed selgelt ?ra - kuidas kulgeb asjalik s?numite vahetamine raja tegijate ja kasutajate vahel. Ehkki enamalt jaolt toimub seal m?nus jutlemine, torkab sisse ka pisut hurjutavaid noote. Tervikuna viib see asju edasi, nii et raja tegemise oskus, aga ka suusakultuur l?heb sellisel moel aina paremaks. Seekord arutleks pisut pikemalt aga just raja TEGEMISE ?le ja tahaks neid raja saamise asju tutvustada isegi nii pika ajavahemiku tagant, nagu on seda enam kui 40 aastat. Eks sinna, aastate taha vaadates tuleb taas nii m?nigi omamoodi rajategemise lugu meelde ja saab meenutatud ka mehi rajameistrite hulgast. Papi Toropov ja 2 x 3 hambaga rehaSeekordse suusanurga loo tarvis pilte otsides leidsin pea et 40 aasta vanuse foto. Tehtud on see aastal 1969 ja kohaks n??dseks juba maailmas unustuseh?lma vajuv Kavgolovo suusakeskus. Nooremale lugejale ei ?tle see paik suurt midagi, aga 40 ja enam aastaid turjal kandvad suusatajad teavad seda Peterburi k?lje alla j??vat Heppoj?rvi??rset keskust suurep?raselt. N?iteks Arne Sirel, kes tegi seal omal ajal hiilges?ite, samuti oli heas hoos kahev?istleja T?nu Haljand ja paljud teised. M?letan, kuidas Hain Kinks ja Are Roonet sealsamas ?ht maratoni s?itsid ja oleksid ?ha k?lmeneva ilmaga peaaegu et kringliks j??tunud. K?ige tipuks olid sealsed rajad ?nnelikud ka Rutt Rehemaa-Smigunile, kes krooniti Kavgolovos 1973.aastal taas nii individuaalselt kui teates Euroopa (sisuliselt maailma) parimaks suusajuunioriks. V?ib ?elda, et Kavgolovo oli siis N?ukogude Liidu suusatamise ainsam aken maailma ja sealtkaudu n?hti ka siiapoole - 1/6 maailma, raudse eesriide taha. Muidugi oli sealses, s?jav?eosadega ?le k?lvatud piirkonnas range kontroll iga v?lismaalase liikumise ?le, aga korraks - selleks rahvusvaheliseks v?istluseks kees seal siiski t?eline maailma mastaapi suusaelu. Ise sattusin sinna Piiteri k?lje alla peale ?likooli, kohustusliku armeeteenistuse t?ttu ja ehkki minu p?hiline, kuulipildurite v?eosa j?i paark?mmend kilomeetrit eemale Karjala poole, viis saatus mind talveks Kavgolovosse ja just - radasid tegema. Olin niisiis koos teiste s?duritega p?evad l?bi radadel t??s ja et meietaolist tasuta t??j?udu oli piisavalt k?es, siis s?na otseses m?ttes sai poistega kogu rahvusvaheliste suusav?istluste rada kokku kantud ja k?hveldatud. Mingit suuremat rajatehnikat ei olnud ja ainsaks abiliseks oli meie ?lemuse ja sealse legendaarse rajameistri papi Toropovi rootsi p?ritolu rajasaan (mitte veel kodumaine "Buraan"). Nii et tegime ka siis, 1979. aasta jaanuaris radasid ja nagu sel puhul ikka - algas k?ik p?hjade allas?itmisest. K?mmekond s?durit teine-teise k?rval trampis parajate t?nnilaudadega ja nii kogu 15 km raja ulatuses. Kui n??d on v?istlused 5 kilomeetrisele (v?i l?hemalegi) ringile ?ra mahutatud, siis tollal mindi radadega metsa ikka kapitaalselt ja j?uti alles l?puks siiski koju tagasi ka. Ei saaks ?elda, et papi Toropovi kui rajameistri fantaasia oleks vilets olnud, ?ppisin temalt ?ht kui teist. Rajad keerutasid siin p?hiliselt m??da Heppoj?rvi kaldaservi ?les alla ja just laskumiste osas tuleb praegugi meelde, et need olid ?sna j?rsud ja k??nulised. Osadele tuli k?sitsi isegi kaldega kontran?lvad ehitada, nii et m?neski raja kurvis oli lumevall rohkem kui meeter k?rge. Kui siis sellised eelt??d tehtud, s?itis papi oma lumesaaniga rajal?igu m?ned korrad ?le, v?ttis siis suusad ja ajas j?lje peale. Ning siis pandi laskumised "lukku" - papi langetas igale laskumisele paar - kolm leppa ja mulle oli see k?ll imestamise koht. K??rikul olin Osvald Allika ja Herbert Abeli rajategemist n?inud, aga miks siis puud ikkagi ? Vastus papilt tuli aga kiire - podozdii, priedut iz Pitera, uviidish (oota - tulevad Piiterist, k?ll siis n?ed!). See Leningradist n?dalavahetuseks Kavgolovosse tulev p?hap?evasuusatajate mass aga l?i t?esti pahviks, rongide kaupa vooris linnast inimesi suusatama ja ikka taheti kohe valmistatud radadele tormata. Aga seal seisis papi Toropov ja kus teda polnud, olid prisked lepad risti ees. Aga rehast ka! Sellega tuli Toropovi papi spordibaasi ?hel tuisuj?rgsel hommikul. Meil seisis ees paraja lumesaju j?rel taas j?lje trampimine, aga edasi pidi papi oma uuendust demonstreerima.Midagi pole ?elda - papi Toropovi leiutis tegi Kavgolovos maailma klassiga radasid. Foto: Kaarel Zilmer Ja nii ta siis tegigi - rajasaani haagisekonksu k?lge oli ta sellise k?vera raudtoru pannud, mille otsas oli tal rehataoline j?ljet?mbaja. Me poistega kahtlustasime k?ll, et k?llap on ta naise tagant aiareha pihta pannud, sel vahepealt m?ned hambad v?lja koksanud, aga ei - ilmselt oli keegi kohalik leiutaja talle sellise riistapuu valmis keevitanud. Ja nii ta siis l?kski rajale - abiline surus (reha)hambad lumme ja j?rele j?i kaks kobestatud renni, kuhu oli t?esti p?ris hea suusaj?lg sisse s?ita. "Ihanaat ladut!" s?nasid tollased Soome koondise kuulsused Helena Takalo ja Marjatta Kajosmaa kui tulid Kavgolovo rahvusvaheliste v?istluste eelselt treeningult meie tehtud reharadadelt. Enne muidugi olime papi Toropoviga j?udnud ka lepad k?rvale t?sta... Lumesaanid tulid, aga millega j?lge t?mmata?Pikkam??da hakkasid ka Eestisse lumesaanid j?udma. M?letan, et esimene saadi Otep??le, oli rootslaste LYNX, selline ?he juhtsuusaga sinine saan. Sellega tehti p?hiliselt Otep?? rajad, aga K??rikul ja mujalgi Eestis aeti rajad sisse ikka ise tallates. K??rikul sai palju ka tudengeid kasutatud. Korra suure tuisuga tulid appi isegi laagris olnud s?udjad, eesotsas Peeter Mardnaga. Vahel "kasutasime ?ra" NL k?mnev?istluse koondist, kes K??rikul laagerdasid ja kelle treeningutesse Fred Kudu ka m?ned suusatamised sisse planeeris. Need olid v?ga head rajatallajad, suured m?rakad mehed, aga neist tekkinud rajaaugud olid ka v?gevad. Masinatega l?ks raja tegemine lahti ikkagi "Buraanide" ilmumisel. Selge, et NL avarustel l?ks vaja mingeid lumistes oludes liikumiseks vajalikke s?idukeid ja R?binski (ilmselt mingi s?jalist varustust tootev) tehas sai k?rgemalt poolt korralduse k?tte?ning kollased - oranzid masinad hakkasid ilmuma. Nagu ikka - jagati neid rangete ?leliiduliste jaotuskavade alusel ja napimalt kui vaja. No olid alles bensiinir??vlid need Buraanid ja ?ks Achilleuse kand oli neil veel - variaatori kiilrihmad, mida oskamatum mees v?is lumehanges istudes nii l?bi k?rvetada, et edasi sealt enam ei saanudki. Nii tekkiski vahepeal olukord, et masinaid j?tkus, aga rihmad said otsa. Muidu v?is aga Buraaniga h?sti t??d teha - tal oli hea lai lint, masin ise raske ja lund tallas h?sti. Pisut h?dine on juhtimise pool, aga kui suurem kogemus tuli, sai ka sellega hakkama. Mis aga suusaj?lje t?mbamisse puutus, siis siin pidid kohalikud mehed oma nutikuse m?ngu panema. Eks igal pool nuputati ja kui kuskil tegi keegi oma j?ljet?mbaja valmis, siis k?idi m??dulindiga ja v?eti snitti. Ise sain mitme j?ljekelguga radasid tehes hea kogemuse, aga viimane, millega Vana-Otep??l suusaj?lge t?mbasime, oli Tehvandi rajameistri Rein Taukari tehtud. P?sis h?sti Buraani taga, ei v?nderdanud ja teatud oludes tegi ideaalse j?lje. Sel olid nii j?lje l?ikamise kui pressimise v?imalused ja siis, vastavalt lumeoludele keerasid aga ?iged terad ?igesse s?gavusse ja laiusse ja j?lg tuli... Muidugi oli nii Taukari ja teiste keskuste meeste varamus igat sorti haakeriistu - k?ll j?? purustajaid, silujaid ja k?ike muud, sest niiv?rd palju lume seisundeid tuli s?iduk?lbuliseks saada - ?hulisest pakaslumest kuni raudk?va j??tunud koorikuni v?lja. Aga kuulsat kaks korda kolme hambaga reha ei ?nnestunud mul Eestis k?ll enam n?ha. Suured masinad ja suuremad muredPikapeale sai selgeks, et see ?ige raja tegemine vajab ikka raskemat rajatehnikat ja kui keegi oli laiemasse suusamaailma p??senud, siis r??giti seal n?htud rajatraktoritest, h?draulilistest j?ljet?mbajatest ja rajameistritest, kes istuvad mugavas kabiinis, klapid peas ja kuulavad oma lemmikmuusikat. Eestis p??ti mitmel pool olemasoleva tehnika - veneaegsete linttraktoritega ?ht-teist ette v?tta. Aga kohe selgus uus probleem - kui rajasaaniga p??ses kitsastel metsateedel l?bi, siis laiem tehnika vajas olulisi laiendusi, metsat?id, radade planeerimist ja tasapinda ajamist. M?letan, et K??riku radadel l?ksid suuremad laiendust??d k?iku 1977/78. aasta paiku ja seda just Kekkose raja algusosas, l?hematel v?istlusradadel, aga ka osadel Tartu maratoni l?ikudel. Kui n??d takkaj?rgi vaadata, siis on tolleaegsetel t??del oluline osa t?naseni. Niisuguse mahuga metsa- ja mullat?id oli ?sna pea lausa v?imatu teha. Lihtsalt sellep?rast, et palju tekkis eramaid, t??de maksvus kasvas oluliselt ja koosk?lastuste ring viidi nii laiaks, et kuidagi ei ?nnestunud asju teoks saada. Ja kas m?letate aega, mil bensiinilimiit oli 20 liitrit kuus - mis suusarada sa siin veel teed... Tehtud asjade kiituseks saab ainult seda ?elda, et kui kas v?i Kekkose rajaga seotud teid ja sihte ei oleks suusaradadena puhtaks tehtud ja korrastatud, oleks see kant puhta "umbe kasvanud". N??d aga kulgeb seal k?ige ehedamas ja rahulikumas keskkonnas Eestimaa ?ks emotsionaalsemaid radasid. Kuid seda mitte ainult seal - praegu seisab siinsamas suusaportaalis ?le 40 terviseraja ja liikuda (suusatada) saab pea et igas Eestimaa kandis. Enamuste praeguste keskuste algusaastad ulatuvad aga just sellesse aega, millest praegu siin juttu tegime... Vikersundi meeste kingitus on J?ulum?el asja ette l?inud. Foto: Kaarel Zilmer Suuremad masinad (rajatraktorid) hakkasid tasapisi tulema, esmalt saadi see Eesti peamisse keskusse - Tehvandile. Aktiivselt ajasid ses osas asju aga juba Tartu Suusaklubi ja maratoni mehed ja m?nelegi tulid mujalt head s?brad appi. Enn Tasalain sai n?iteks suure ja v?imsa rajamasina Norrast Buskerudi maakonnast. Seal asub kuulus Vikersundi suusalennu m?gi ja kui vana masin v?ljavahetamisele l?ks, otsustati see oma s?prade juurde J?ulum?ele saata. Kingitud hobuse suhu (Ennu s?nul pidi ta ise maksma vaid 100 krooni - tolliformaalsuste eest) ei sobi muidugi vaadata, aga Ennule torkas kohe silma, et v?imsa masina roomikud on paraku liiga v?imsad, nii et nad J?ulum?e napi lume kohe segamini kippusid p??rama. Aga sai ka sellega asjad aetud ja nagu Enn alles paar p?eva tagasi kinnitas, on see Norra s?prade kingitus praeguseni k?igus ja suuremad lumesilumised saab selle v?imsa masinaga teha. Nii et igasugust raja tegemisega seotud second-handi saabus Eesti erinevatesse paikadesse ja nii m?nigi neist j?i kahjuks juba j?rgmiseks talveks vanarauana seisma v?i oli mingi uus masinajupp vaja tellida, aga raha polnud selleks kuskilt v?tta... Kui n??d, 2008. aasta j?ulup?evil tahad meie rajamasinate osas ?levaadet saada, siis l?heb pilt ?sna kirjuks. Jah, see skaala ulatub bensiinir??vlitest Buraanidest kuni moodsaimate traktoriteni. Alahinnata ei saa siiski ?htki toimivat t??riista ja nagu kogenud rajameistrid kinnitavad, l?heb eri tingimustes erinevat tehnikat vaja. Nagu n?iteks talvealguse kesised olud, kus ei kannata suure traktoriga peale minna, vaid saab ainult kerge kelguga selle lumenatukese kinni pressida. Kogu seda spetsiifilist raja tegemise erip?ra ei saagi kirja panna, aga v?ib vaid aduda kui rajal liigud ja tehtud t??d vaatad. Siis on selgelt n?ha, et rajameister on just ?igel ajal ?igeid asju teinud ja nendes oludes t?esti parima raja saanud. Samas v?id ka kogeda, et n??d on k?ll m?ne oskamatu sammuga rada kihva keeratud. Aga seda ?nneks ?sna harva. Ei tasu seda segi ajada olukorraga, kus tee v?i tina, aga rada ei saa kuidagi korda - lumi pole ju savi v?i betoon... et muudkui vormi. Ta on pisut keerulisem ollus! Lumest, meestest ja... kuklatundestT?si, ega hea rajatehnika ning s?gisesed buldooserit??d veel talvist suusarada kindlusta. ?sna loomulikult on Eestimaal k?ibekasutusse l?inud ju m?iste halb suusailm. Ei tahaks siin m?nen?dalast juulikuist P?rnu rannailma iseloomustama hakata, aga normaalse talve - ja lumeaja hulka ei kipu kuuluma kahjuks k?llaltki sageli ei lumi ega siis ka suusas?idu v?imalused. Ses osas k?ib suusaradade tegijatel ilma ja oludega teatud m??ral v?idujooks. Ei saa ju ?iget hetke maha magada ja vahel - nagu mulluse Tartu maratoni ajal - tuleb siiski alistumise m?rgiks ka k?ed p?sti t?sta. Ses m?ttes saab see ilmaolude ?lekavaldamise ja t?eliste asjatundjatena toimimise v?ime ainult teatud piirini ulatuda. Selle t?ttu ongi praegused Eestimaa suusakeskuste rajameistrid end igaks v?imalikuks raja tegemise hetkeks valmis seadnud. Viimast kiiret toimimist kogesime me novembril?pu lumem?llu ajal - rajad said sisse ju uskumatult k?hku. Nii et ilma- ja lumekogemus on neil nii hea, et kui v?hetigi saab, siis ei k?i neil suusaraja valmistamine mingil juhul ?le j?u. Kui aga lumeolud priimad, siis k?ib rajasaamine nagu tellimust??. Veel m?ned talved tagasi sai n?iteks Tehvandi rajameistritelt tellitud hommikul Vana-Otep??le terve ?ppev?ljak ja kui kohale j?udsime, oli see t?ies eheduses meie ees. Selline Tehvandi rajameistrite looming - eks kisub suusatama! Foto: Kaarel Zilmer Samamoodi - tellimise peale on K??riku rajameister Mart Kaas Mati Alaveri palvel suusakoondisele trenniradasid teinud. Nii et meeste ja nende kuklatunde taha ei tohiks meil suusaradade tegemine k?ll j??da. Aga eks ilmakapriisid on need, mis taas ja taas sada vigurit v?lja pakuvad... Rajameistrid muidugi v??riks omaette lugudesarja. Olen neid mehi nii erinevates oludes ja tegutsemistes n?inud, et sellest saaks kokku ??rmiselt kireva rea. ?ks - m??rdunud vatijopes ?nnetu kuju - tuleb meelde kuskilt m??dunud sajandi 70-ndatest, Karpaatide suusakeskusest Vorohtast. Tema kuulus lause, mis k?las vene keeles tunduvalt ehedamalt, oleks aga hetkel eestikeelseks ringipandult selline - t?na n?gite trassi, homme n?ete rada! See oli nagu tema ?dini vettinud ja v?sinud seisundi viimane enese?igustus ja appikarje. ??rmiselt arglik seletus selle paraja songermaa (homse v?istlusraja) kohta, kust kogu see, teda kuulav treenerite armaada, oli just ?sja ?sna ropu s?imu saatel tulnud. See oli ?sna masendav olukord... kus ?ks v?sinud ja t?dinud mees oli lumise stiihiaga ?ksi j?etud... V?i teine fragment - suusaspordi s?nnimaalt, 1997. aasta Trondheimi MM-i p?evilt. Sealt meenub oma rahvuslikes norra p?lvp?kstes pisut eputava maneeriga Chief of Tracks (toim. - radade ?lem). Tema ?ritas p?ev p?eva j?rel seletusi anda - miks rajad j?tkuvalt pehmeks j??vad. Ja ehkki ta mitmes keeles seletas - j?id tema seletused arusaamatuks ning rajad sellisteks kuni MM-i l?puni. Ehkki sel mehel oli ?uet?is rajatehnikat ja hoopis teine seis kui vaesel Karpaatide ametivennal. Nii et p?ris alati ei kehti k?nek??nd - korras nagu Norras... Aga Tartu maratoni radade tegija Assar K?ttki tuleb meelde kui ta juba n?dalap?evad varem, p?ris heades lumeoludes, ?raj??vat maratonis?itu tunnetas. Kurat - kipub vist k?est ?ra minema! ja ega rohkem ta siis ei ?elnudki. Olin just sedasama tundnud kui Kekkoselt tulles h?vitava edelatuule paisumist m?rkasin ja Assariga Karukausi kohal trehvasin. Ja nii tookord l?kski ning lumi kadus nagu vaht... V?i legendaarne Kohtla- J?rve suusatreener J?ri Schmidt, kes nagu igale kohalikule treenerile ?sna tavaline - vihtus viimse hetkeni Kurem?e kandis rada teha, siis tuli, pani numbri selga, l?ks ning v?itis. K?ige hullemaid radade tegemisi m?letan aga 70-ndate sulaperioodide ajast. Tavaliselt tegime siis radasid K??riku kandi k?ige lumisemasse kohta - Hirveorgu. Veeretasime lume pallideks, tassisime kokku, tallasime rajaks ja p?rast paaritunnist t??d saime treeningutega alustada. Imestasin alati neis keerulistes situatsioonides Herbert Abeli tegutsemist. Ta ei lubanud kunagi hulle olukordi suuremaks puhuda, vaid pani k?ik enda k?rval uskuma, et n??d tuleb just nii teha... ja lund tunduski - ?sna palju olevat. Nii sirgus sealt Hirveoru h?dalahenduste kaudu aga kogu maailma juunioriparemikku j?udnud n.?. Abelite koolkond... Hea suusarada - see on pikk ja p?hjalik looming!Suusatamine, sealhulgas ka radade tegemine, tunneb v?ga erinevaid aegu ja sel alal tegutsenud mehi (naisi pole raja tegemise juures k?ll kohata tulnud - ikkagi raske t??!) , aga midagi on neis siiski ka ?hist. Nad on teatud m?ttes suured ja osavad loojad, sest nii m?nigi imeline rada s?nnib lausa aastatepikkuse m?ttet??na. Kui meenutada sellega seoses kas v?i ?ht meest nende hulgast, pikaajalist Tartu ?likooli suusa?ppej?udu, legendaarset K??riku rajameistrit Osvald Allikat. Julgen k?ll endise kolleegina v?ita, et mingeid radade tegemise m?tteid kandis see mees vist kogu oma elu kaasas. Igal k?igul K??riku ?mbrusse, kas siis Laane metsa v?i Partsum?e kanti, pani teda ilmselt arutlema, et kas ?kki poleks huvitav kui prooviks siit v?i sealt ?he uue rajavariandi v?lja otsida. Nii tekkisid uued ja huvitavad rajal?igud, mis on t?nase p?evani kasutusel. V?i j?llegi see l?putu paremate lumeolude otsimine. Nii sai Allika Ossile (nii me teda kutsusime) ?he aprillikuu alguses j?relej??nud tuisuvaale n?hes korraga selgeks, et just teatud kohtadesse koguneb tavalisest rohkem lund ja m?ne uue rajavariandi v?iks just sealtkaudu teha. Ning just eriti lumevaesetel talvedel ?llatatigi kogu Eesti suusatajaid nende otsitud, lumerohkete K??riku radadega... K?llap elab samasugust p?hendunud ja otsivat elu iga rajameister mistahes maailma suusakeskuses. Ning kunagi saab neil t?esti valmis ka see unelmate suusarada... Taivalkoski muinasjutt. Foto: Kaarel Zilmer Selle viimase kohta tooks aga n?ite suurep?rasest suusakeskusest Lapimaal - Taivalkoskilt. Olles koos Rene Meimeriga seal tudengitega suusalaagris ja tulles ?hel ?htul j?rjekordselt pikemalt suusas?idult - j?litas mind kogu s?idu ajal m?te - kuidas ja kes on ikkagi selle, nii imelise raja teinud. Minu p?rimise kohta andis p?hjaliku vastuse kohaliku suusaelu juht, ol?mpiav?itja Tapio R?is?nen. "Tead, selle raja kavandas ?ks orienteeruja, kes tunneb ?limalt h?sti seda maastikku ja kui suusaraja tegemiseks l?ks, siis tahtis ta sellega ?hendada meie kandi maastikus k?ige kaunima - ilusad vaated, m?nusad laskumised, metsaj?rvede ?letamised. Samamoodi pakkuda m?ned emotsionaalsed peatuskohad ja teha rada iga?hele - parajalt pingutust, aga samas m?nu ja lusti pakkuv," seletas Tapio. Jah, just selline see rada oligi! See oli t?esti - raja TEGEMISE (loomise) k?rgeim tase! Otep?? MK-rada on meie oskuste tipp! Mine ja vaata!Juttu ja m?tteid j?tkuks rohkemakski, sest raja TEGEMISSE on tulnud veelgi uuemad tuuled - kunstlume valmistamine ja isegi ?le suve lumes?ilitamine, aga need vajavad juba t?iesti omaette - kaasaegse raja TEGEMISE loo - jutuotsa avamist. Aga kui siiski hetkel midagi v?ga konkreetset ja t?nap?evast pakkuda, siis Otep?? MK etapi kaudu v?ib seda maailma tippraja tegemist vahetult n?ha - seal on nii kunsti kui loomingut, aga k?ik on samas t?esti millimeetri pealt nii, nagu ?ks asi tehtud peab olema. Ilma meie saba kergitamata v?ib ?elda, et Otep??l tegutsevad maailmatasemel suusaradade tegijad ja v?lja on tuldud ?limalt keerukatest oludest... Tehvandi - see on ?ks maailma suusatippude meeliskohti. Foto: Kaarel ZilmerNagu kirjutatu p?hjal n?ha, elab iga suusarada k?ll ?sna l?hikest aega - esimese helbe langemisest kuni viimase lumeribani, aga siiski mahub sellesse vahemikku ?limalt v?rvikas raja saamise, toimimise ja muidugi ka sulamise lugu. K?ik, mis selle ?mber toimub, on aga ?sna huvipakkuv. ?he hea kergej?ustikustaadioni v?i siseujula ?mber on ehk sama palju storyt, aga suusaradade puhul s?ilib kindel omap?ra ning seal lisandub alati just see ettearvamatu pool, mis igal talvel l?puks omamoodi pu?ndi saab... Nii et - pange seda vaid t?hele ja ?ritage kaasa m?elda! Meenutage - kuidas laulsid omal ajal meie kuulsused Ago ja Allar - Lumi on muinasjutt...!!! Suusatervitustega k?igile raja TEGIJATELE ja nautijatele! Kaarel Zilmer / Tallinna ?likooli suusa?ppej?udMurdmaasuusatamine
|